Väga Tähtis Postitus

 Tegelt ma ei osanud pealkirja panna, sest ma tahan sajast asjast kirjutada, aga no kõik mu postitused siin on äärmiselt tähtsad ikkagi, nii et see ka. Ei, tegelt, see läheb päriselt mingi hetk jumala tõsiseks ja värki.

Esiteks, ma lubaaaasin, et ei osta Lunaferile see kuu asju juurde, sest tal on nii palju sööki ja liiva ette varutud + mänguasju kõik kohad täis, aga siis läksin ma hambapastat talle ostma ja lõpuks oli korvis 80€ eest vitamiine ja asju ja veits toitu ka. Enda kaitseks ütlen, et enamik ta konserve on complementary food ehk siis need koosnevad ainult nagu ... päris toidust? :D ja sinna pole vitamiine ega mineraale ega midagi lisatud. Ongi lihtsalt mingi liha või kala, vesi ja osades mingi teravili või muu lisand. Nii et ma ostsin mingit vitamiinipastat, kalaõli ja siis veits mingeid konserve ka, kuhu on mega palju erinevaid vitamiine ja mineraale lisatud - d-vitamiini, tauriini ja värki. Tauriin on kassidele super oluline, muide. Järgmine kuu tahan ma talle magamistuppa osta ühe turnimispuu: selle. T-ga olen ma sellest rääkinud ja ta on sellele super vastu, sest Lunal on juba kaks ronimispuud (üks on tegelt mega väike ja pmst polegi ronimispuu, aga teine on küll paras pirakas) ja siis on kõik kohad ta muud mööblit täis, aga minu meelest on see nii ilus, et ma olen väikeseks kodusõjaks valmis. Luna lihtsalt hängib kogu aeg meie magamistoas ja siin on tal ainult tunnel + pesa ja siis paar asja veel, nii et seda oleks täiega vaja. Ühesõnaga ma olen oma kassiga täiesti obsessed ja veits ära keeranud, aga savi. 

A miks ma üldse sellest rääkima tulin, on see, et me kasutame hambapastat, mida üldiselt müüvad ainult spets loomaapteegid jms (Virbac CET ensümaatiline pasta) ja seda ei müü just üleliia palju eesti veebipoode, konkreetselt käputäis. Ja no mine metsa, mis veebipoed neil kõigil olid. Konkreetselt pooleldi läti, pooleldi vene keeles, bugisid täis, normaalselt ei tööta, olen õnnelik, kui üldse oma tavaari kätte saan. 

Otsing 'Virbac' andis sellise tulemuse nt:


Sellisel pisikesel veebipoel oleks super palju lihtsam kasutada mingit valmistehtud CRM-i nagu Wix või Wordpressi e-Commerce, aga eiii, selle asemel on nad ilmselt mingil kohalikul "taibul" lasnud PhP-ga üles panna mingi poe, mida nad paistavad hostivat oma serveris ja ma võin selle pisikese errori põhjal arvata, et nad kasutavad Xamppi ja jooksutavad ise oma Apache'i serverit, mitte ei kasuta pilvepõhist teenust. :D Ma tegin samaväärse asja nagu see otsing andmebaasist just oma kursusetööna ja see, et mingi PÄRIS veebipood ei parse'i stringi array-ks on ikka kahtlane. Ma täpselt ei saagi aru, mis seal toimub, dev toolsist ka infot ei saa.. äkki keegi targem oskab seletada? :D


Nii, aitab sellest jutust, mis kedagi ilmselt väga ei paelu ....

Räägin natuke hoopis sellest, kuidas mul läheb. 
Raske on, väga raske. Mul pole kunagi olnud seda, et ma tahaks end näljutada või toitu kehast välja saada muul põhjusel kui salenemine, eks. Aga praegu ... mul on nagu päris savi sellest, milline mu kaal on, ma lihtsalt niiiiiiiiiiväga tahaks ennast näljutada ja toitu välja oksendada, te ei saa aru lihtsalt. Eile enne magamaminekut ma pm nutsin, sest see tung nälgida ja purgeida on lihtsalt nii suur. Nagu, niii suur. Sõin just peotäie jelly beane ja ma nagu täiega tahaks need välja oksendada. Ma lihtsalt niiväga tahan seda eufoorilist, uhket ja õnnelikku tunnet, mida buliimia tekitab. See on ikka nii julm sõltuvus, jube ... lihtsalt ükski asi ei paku sellist eufooriat nagu nälgimine või siis keha toidust tühjendamine. See artikkel käsitleb täpsemalt söömishäirete sõltuvusttekitavat ja naudingut pakkuvat külge. 

Toidust mul pole kunagi sõltuvust olnud näiteks, küll aga mu lühike periood, mil ma teismelisena suitsetasin, tekitab minus ka peaaegu 10 aastat hiljem aeg-ajalt tahtmine suits ette panna, kui ma olen näiteks väga stressis või masendunud/kurb. Mul on super suur geneetiline kalduvus sõltuvuste tekkeks ja nii raske on praegu enda rumalast ajust tugevam olla. Ma pean end konkreetselt jõuga tagasi hoidma, et mitte buliimilisi tegevusi teha. Mu emapoolses suguvõsas on alkohoolikud, aga päris geneetilise isa poolel on mängureid, narkomaane JA joodikuid. Päris hea geneetiline kompott, millega elada, eks. 

Mul polnud nii pikalt tahtmist end näljutada või toidust vabaneda ega kompulsiivselt treenida, aga kui mul see tagasilangus juhtus, siis ma sain maitse suhu tagasi ja nüüd on pm iga mu ärkveloldud hetk selline, et ma lihtsalt võitlen iseenda ja enda tungidega. Kui ma aasta tagasi paranema hakkasin, siis mul oli motivatsioon laes lihtsalt selle pärast, et ma olin omadega nii läbi ja ei olnud enam millekski võimeline söömishäire tõttu.

Praegu on mul aga enamasti hea olla ja isegi, kui ma ei söö, siis mul ei teki nt õgimishooge või väga hullu nõrkust, sest kehal on lihtsalt nii palju energiavarusid, et hakkama saada... Ehk siis ma olen ideaalses seisus, et enda piitsutamist nautida.

Aga oeh, ma tean nii hästi, et see on jumala debiilne asi, mida teha ja et ma lihtsalt EI TOHII, EI TOHII, EI TOHII seda teha. Sest buliimia on niii halb, mis siis, et tunne, mida ta minus tekitab, on hea. Nagu kuradi narkar, krt. Aga nii mõnus on ju, kui kõht näljast valutab .... tra, jobu.


Igatahes võite kindlad olla, et ma olen nendest tungidest üle. Tegelen hoopis söögilaua mitmekesistamisega ja katsetan uusi asju.

Eile sain ka arstilt tagasiside enda vereanalüüside kohta: ka aasta hiljem esineb pikaajalisele söömishäirele omaseid muutuseid, mul on hüponatreemia ja "reaktiivselt on ferritiini tase kõrgem (esineb tavaliselt paastuperioodide või vaegsöömise korral)". 

Tegin endale sellise väljakutse ka, et postitan Instagrami enda kontole #normaalnetervisliktoit pilte ja retsepte plus lühikesi jutukesi katsetustest ja storydesse lisan igapäevaseid sööke ka. Nii et kui teid huvitab, siis ikka getterjakass

Luna blogib ka siin praegu niimoodi 

Ma nägin ise ka neid tulemusi ja no seal oli ikka omajagu asju võssa, kaalium, naatrium jms ja siis mitmed hormoonid pluss kolesterool, nii et jah, maru "terve" olen küll, mmmh
Aga nüüd ma ju käin arsti juures ja niimoodi ja asjad lähevad kindlasti paremaks. Ma olen nats nagu pettunud ja üllatunud, kui raske see söömishäirest paranemine ikka on. Ma olin kindel, et aasta ja naksti olen terve, kogu üleliigselt kogunenud kaalust vaba ja terve nigu laululind. Noh ee .. hea nali. Kui ma oma 30. sünnipäeval saan öelda, et mul enam buliimiat ei ole, siis on hästi. Ja ma saan viie kuu pärast 24. Muide, tänavu on see minu hiina horoskoobi aasta või midagi, pühvel. Nii et peaks nagu hea aasta tulema, eksole. 

Ma olen igatahes nüüd 100% tiim "parane söömishäirest koostöös arstide ja teiste medtöötajatega". Mul on kahju, et ma enne ei tunnistanud, et mul seda abi vaja on. Ma olen üleüldse siuke inimene, kellel ongi täiega raske tunnistada, et tal on tarvis abi või et tal üleüldse probleem on. Nt buliimiaga on samamoodi, jah, mul on see blogi, aga ega ma päris täielikult ei mõista-tunnista, et ma haige olen. Imelik üldse öelda niimoodi - "haige". Aga olen ju. See on tõsine haigus, mis mu keha ja vaimu mõjutanud on. Ma olen suguküps naine ja mul polnud mingi kaks aastat menstruatsioonigi. Muust rääkimata. Ja jah, praegu on mul parem, aga terve ma ju ikka ei ole. 

Me ostsime trenažööri ja ma mõtlesin, et hakkan harjutama lõpuks seda tervislikku spordiharrastust, aga tutkit, brat. Kompulsiivne ületreenimine on jälle platsis ja ma ei taha enda häirele veel hoogu juurde anda.

Aga muidu ostsime detsembris täiega uhke masina, üli äge. Päris Technogym kahjuks pole, sest nende hinnapakkumine oli pm 10 000€ :D, aga sihuke. Saate aru v, see puhub tuult! Best osa asjast. 

Rääkides veel asjadest, mis ma ostnud olen - ma ostsin endale lõpuks sooja voodriga saapad. :D Ma olen vähemalt 3 talve järjest ringi lasnud ilma voodrita ehk pmst kevad-sügissaabastega, aga kui mul Boltis varbad Doc Martensites külmetama hakkasid, siis ma otsustasin, et pean alla andma ja ikka normid saapad ostma, Eestimaa kliima ja whatnot.

See osutus aga väljakutseks, ma otsisin netist saapaid mingi 2 päeva, sest kõik talvesaapad on mingi rämedad kaunad, millega on paras lauta lüpsile minna. About you-s olid ühed ilusad See By Chloe saapad, aga neid mu suuruses polnud, nuux. Lõpuks tellisin väljamaalt.

Muide, see Brexiti värk on üli nõme ikka, ma tellisin varem reaalselt 90% riietest jms UK-st, nüüd pean nagu mingi lihtne talupoeg vist Lõunakeskuses hakkama käima. Krt, vihkan Lõunakeskust, on alles monstrum siia maailma ehitatud... Ok, õnneks mu keha on jälle rämedas muutumise faasis, nii et mul ei lähe miljon aastat riideid vaja. Ja üldse, koroona, eks. Ma olen konkreetselt aasta aega sisuliselt ainult pidžaamakesi kandnud. Need on sada prossa mu lemmikud, nii mõnusad pehmed, aga lasevad õhku läbi ja ei aja nahka higiseks. Nagu ülihead ja lisaks veel roosad, minu hing rohkemat ei ihalda.


Okei, siuke pudru ja kapsad sai, aga sain hingelt ära vähemalt. Te sööge ka ikka normaalselt, eks. Ärge dieeditage ega smuutikuuritage. 

Kommentaarid

  1. Olen uus lugeja ja kuna tahtsin algusest peale lugema hakata, siis märkasin, et Sul puuduvad eelmise ja järgmise postituse nupud. Äkki tahad ja oskad lisada? Uued ja äkki ka vanad lugejad oleksid kindlasti tänulikud :)
    Edu uueks aastaks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa! See ma kasutan valmistehtud Bloggeri templiiti, kus need nupud puuduvad, head lahendust ma siiani sellele leidnud pole, aga püüan! See on tõesti täiega nõme puudus. Aga tsauki ja tere tulemast mu blogisse muidu!

      Kustuta
  2. Elan sulle väga kaasa. Ise olen olnud söömishäiretega kimpus juba 24 aastat. Vahepeal on olnud tunne, et saan üle, olen peaaegu terve. Aga siis tuleb välja, et kaugel sellest. Loodan südamest, et sul läheb paremini.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma saan täiega hästi aru sellest tundest, ehkki olen ise alles aasta aega maadelnud - sügisel tundus mulle ka, et ma jumala fain. Aga tegelt jääbki söömishäire puhul see liigne keskendumine kehale jms vähemalt mingil määral alatiseks ja üldse paraneb vist täielikult ainult 50% buliimikutest.

      Kustuta
  3. Hea postitus oli. Natuke nagu hiina keelt algusesse nende kõigi IT alaste sõnadega, siis lemmikjutt Lunast ja no lõppu söömishäirest paranemise lugu ka. On jah raske. Täiega. Ja kui ühe korra saad selle tühja kõhu tunde kätte, siis tahaks veel ja veel ja ei tahaks et see ära läheks ja krdi närvi ajab. :D

    Aga vähemalt sul on beebi kedagi kallistada ja musitada. Minu oma endiselt tuleb mulle ligi, paneb põse vastu põske ja ütleb et kõik on korras. Luna silmad ütlevad ka seda, kui tähelepanelikult vaadata. Ütlevad, et tead, me saame sellest üle ja kõik saab korda!

    Aa, mis ma tahtsin veel öelda, on see, et mulle täiega meeldib kui sa instasse paned neid küsimise värke ja inimesed saavad küsida, nii põnev on lugeda. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga ma saan on Lunat kaisutada, tal mingi segane faas ja täna ma hakkasin hommikul nutma, sest ta lihtsalt on nii pöörane ja ei kuula üldse sõna ja teeb niiii palju pahandust lihtsalt. :( Aga vast kasvab välja.

      Aga need küsimused olid ägedad jah! KUi ma seda viimati tegin, sain mingi kaks küsimust, haha :D

      Kustuta
    2. Väike tiinekas Luna! Eks neil kassidel on jah neid tujusid nii kuidas jumal juhatab. Minu oma ka väga kallistamist ei taha, aga kui mul kurb on olla, siis ikka tuleb juurde, mis on nii armas. :D

      Vb ta mõtleb praegu, et teeb ulakust ehk üritab sind naerma ajada? :D Ei tea seda loomade mõttemaailma.

      Kustuta
    3. ma õnneks sain oma kaisud kätte eile ikka - magasin kõhuli ja ta tuli mu seljale tsillima:D

      Kustuta

Postita kommentaar

Sry, inimesed on liiga tihti õelad ja ülbed sead, et ma anonüümseid kommentaare lubada saaks. Minu vaimne tervis ja heaolu on siin siiski #1.

Populaarsed postitused