Olen tugevam kui kõik ajudeta h8erid, nanana

 Esiteks nagu, ma olen intelligentne ja vahva noor tütarlaps, teate. Mul on aju ja närvisüsteem ja need funkavad jumst hästi. Tuus. Teiseks, ma olen oma elus nii paljust pasast läbi käinud, et suisa 3 psühhiaatrit/ terapeuti on mulle öelnud, et ma olen väga tugev! Tänan, olen tõesti, ma usun, et 75% inimesi oleks nende vägistamiste ja väärkohtlemiste ja muu põneva peale teinud kas enesetapu või muutunud selles suhtes asotsiaalseks, et nad ei oleks oma eluga toime tulnud, olekski vajanud pidevat psühhiaatrilist ravi või siis end põhja joonud näiteks. Ma käin ülikoolis, otsin vaikselt jälle tööd, mul on imeline kodu, unistuste mees, võrratu kass, a mu elu on tõepoolest roos pasameres, tõepoolest. Vedas mul, a ma täiega selle välja ka teeninud. Teate ka, kui palju ma oma elus nii vaimselt, füüsiliselt kui materiaalsete asjadega olen pingutanud? A ega ei tea küll, sest teil pole olnud vajadust. Aa, ja seejuures ma alles saan 24. Võrratu. :) Aga sellele eelnevad aastad olid täis väärkohtlemist, alkoholismi, asju, mida teie, õrnad lillenupud, olete näinud heal juhul filmides. Ma olin 15, kui ise enda eest materiaalselt seisma hakkasin, lisaks toetasid vanavanemad veidi. 

See ei tähenda, et asjad ei lähe mulle hinge, väikesed asjad, ma mõtlen. Ma ei ole külm ja kalk, ma olen sõbralik, empaatiline ja .. hell. Nii et kui mingi tarkur mõtles, et Perekool on super koht, kus minu blogi soovitada kui teaduspõhist, ausat ja põnevat lugemist, siis mu sees lõhkes veits pomm. Täiega kenasti sobib siia see lause, et tahtsime head, a välja kukkus nagu alati. No tõepoolest, Persekool on see tolerantne ja objektiivne koht, kus arutada kellegi tegemisi, kes halvustab dieete, usub inimõigustesse ja võttis mingi 4 kuuga 20 kilo ringis juurde. Jah, mida sealt peale sooja tagasiside oodata olekski? Lilli mu ukse taha selle eest, et ma nende silmad lõpuks avasin? Haaaaaaaaaaaa. 

Esialgu ma reageerisin täiega üle, panin blogi ja insta privaatseks, kaalusin enda veenide läbinüsimist ja mm, midagi oli veel, ah jaa, anoreksiahaigeks plaanisin hakata. Kell on varsti 6 ja ma olen söönud väikese taldrikutäie putru ja ühe võileiva, nii et edeneb hästi! Tänan küsimast. teatavasti on mul  nii suur tagasilangus ja nii vähe motivatsiooni paraneda atm, et ma lihtsalt käin ja kassin. Surun endale kohustusliku minimaalse koguse toitu sisse ja olen kurb, sest ma tahaks 7 päevaga oma eelnevasse kehasse naasta. Selle tagasilöögi tulemusena on mu kaal langenud rohkem kui peaks, teate, ja ehkki see rõõmustab mind, siis see ei ole hea, sest mul jäi jälle menses ära. Nii et see AJASTUS oli lihtsalt jube. 



Igatahes, niisugune kaunis kommentaar ja kaasakaagutajaid oli mitu. Näete, et see inimene on 96 korda teemasse kirjutanud? Kuule, kirjutaja-provva, sa mõnda sopalehte ei taha kandideerida, tundub su unistuste töö? Kujutate ette, 96 ilmselt pikka kommentaari, milles ta mõnitab kord üht, kord teist inimest. SEST ISE NAD JU PANEVAD OMA ELU INTERNETTI JA SEEGA NAD ON SEDA VERBAALSELT PEKSU VÄÄRT! Ei, kullake, keegi ei vääri labast sõimu lihtsalt seetõttu, et ta on keskmisest julgem ja vbla põnevam persoon, kellel on teistele midagi näidata. 


Okei, aga kommentaari juurde ka.
1) Paksuse ülistamine. Never ei ole midagi ülistanud siin, vb mõnd toitu või mineraalvett või oma kassi. Küll aga usun 100% sellesse, et inimesel on õigus olla selline nagu tahab ja kui ülekaalus inimene tunneb end oma kehas hästi, siis teistel puudub igasugune õigus teda maha teha või negatiivselt kommenteerida. Korrelatsioon, et paks=ebaterve ei vasta sugugi alati tõele, kaal võib olla kogunenud mingil perioodil ja inimene lihtsalt ei ole pidanud dieeti, et seda langetada, ent elab siiski tervislikku elustiili, lihtsalt ei ole kaloridefitsiiti; kõrge kaalu põhjuseks võivad olla ka haigused jms. Ja üks põhilisi kõrge kaalu põhjuseid on jojo dieeditamine, millest ma olen korduvalt ka kirjutanud ja mille tõttu peale igat dieeti mõne aja pärast kehakaal tõuseb ning setipunkt on kõrgemal kui enne dieeti. Ja nii üha uuesti. Pole aga sinu asi, kui palju keegi kaalub, milline on ta juuksevärv, seksuaalne sättumus ... Kui segabki, siis hoia lihtsalt oma suumulk kinni.

2) Ei, sa ei saa aru, kui rasked ja keerulised söömishäired on, vastasel juhul sa niimoodi ei kommenteeriks. 

3) Ei ole rasvunud, lihtsalt ülekaalus olen. <3 Millalgi ma KMI järgi olin jah rasvunud, aga ma olin vett nii ropult täis, et mingi 10kg võis vabalt olla veekaal, mille olen välja pissinud-higistanud. Silmade lahtikäimise osas: jaa, ei käi tõesti, jäin täitsa pimedaks ja kirjutan seda siin nüüd spets pimedatele mõeldud klaviatuuriga, 3 päevaga õppisin braille ära, et Woltist saaks ikka mäkki edasi tellida (vabandust, päriselt pimedad, mul pole õrna aimu ka, kuidas see tegelikult töötab ... loodan, et te ei solvunud). Peale pikaajalist piiravat söömist on ekstreemne nälg või lausa ülesöömishäire nii normaalne nähtus, et tglt ka, sellest ei tasu väljagi teha. Kaal tõuseb kiiresti ja ruttu, aga üldiselt kuni paari aastaga normaliseerub. Niiiiii vihkan, et seda toonitama pean, aga mina olen juba ikka omajagu kaalu kaotanud ja riidesuurus on vähenenud rohkem kui ühe võrra. Aga jällegi, pole mingi Perekooli ajudoonori asi, oleksin võinud kaaluda nt 150 kilo, seda elu lõpuni ja olla ikka temast edukam ja parem inimene. Sest kaal ja välimus on kõigest kaal ja välimus. Kui need on su ainsad postiivsed väärtused, siis palju õnne, oled elanud täiesti sisutu ja mõttetu elu. 

4) Stamp-toitumiskavad ongi halvad rahalüpsumasinad. Need ei arvesta organismi eripäradega, sageli on kaloraaž liiga madal, neid ei suudeta jälgida pikka aega ja need ei ole ka mõeldud selleks, et neid elu lõpuni järgida (kui  seda teha, siis see on häiritud söömine). Stamp-toitumiskavade ärimudel on see, et inimene liitub mõneks kuuks, kaotab x jagu kaalu, kas saavutab tulemuse või annab alla ... naaseb endiste harjumuste juurde ja on varsti taas tagasi, et uuesti kava osta. Ma olen poolt, et teha koostööd professionaalse ja hea (!) toitumisnõustajaga või dieediõega (saab perearst suunata), kes nagu ... actually on õppinud sügavalt inimorganismi füsioloogiat ja oskab inimest õpetada sööma selliselt, et harjumused jääksid terveks eluks, mitte poleks mingi aastane kaalulangus ja siis kõik naksti tagasi. Võib meenutada, et ma seda praegu ise teen v? Osad toitumiskavad on ka täiesti ekstreemsed ja panevad naisi sööma nt 1200kcal, mis on umbes sama kaloraaž, mida vajab 4-aastane laps. Tavainimene, kes nt 5kg juurde on võtnud mingi x ajaga, aga söömiskava ei vajagi, keha liigub ise ajajooksul nkn setipunkti tagasi. Kui ei liigu, siis järelikult on kehal tervise seisukohalt selles +5kg kehas parem olla. Ma ei poolda kõhnuseihalust, mu kogemus on näidanud, et tervis on ikka tähtsaim. 

5) NEVER pole midagi treeningkavade kohta halba öelnud, isepusimise kehvadest tagajärgedest olen kirjutanud hoopis. Treeningkavad, eriti kui sul on mingi eesmärk, aitavad vältida vigastusi ja ülekoormust. 

6) Lol literally olen kirjutanud terve postituse, et I have no fucking clue mis on tervislik toitumine ja kujutan selle all ette kausitäit rucolat sidrunimahlaga ja oma IG-s algatasin postitustesarja #normaalnetervisliksöök, milles katsetan erinevaid toitaineterikkaid ja nagu, normaalseid, toite. Küll aga rõhutan ma jah intuitiivse (= selle kõige tavalisema) söömise tähtsust, mis tähendab regulaarset söömist ja tervislikke toite, aga need tervislikud toidud on ka kodune kapsahautis, borš, kotletid ... mitte 3 smuutit päevas ja detox-kuurid ja persepumbad. 


Praegu on suisa uskumatu, et mingi funktsionaalse lugemise oskuseta lammas mu tuju niiii ära rikkus. Aga krt, päriselt, kes need inimesed on, kes konkreetselt maaslamajat löövad? Teavad, et mul on söömishäire ja siis kirjutavad selliseid kommentaare? KES? Kas mul on mingi õiguslik alus IP aadressi nõuda Perekooli moderaatoritelt? Või võibki nsm inimest internetis rämedalt sõimata ja see on normaalne?




Kommentaarid

Populaarsed postitused