miks mu blogi 24 tundi kinni oli

 ok, just selliste asjade pärast soovitan ma pühendunud lugejatel mind ka Ig-s jälgida(https://www.instagram.com/getterjakass/), oleksite teadnud, milles asi on ja mitte mulle nt fb-sse kirjutanud.

Igatahes, mingil imelisel kombel ilmus mu blogi Google otsingus mu täisnime otsides juba teise lehe alguses välja, ehkki seda ei ole väljatoodud blogi koodis ega üheski postituses, aga vb mõne pildi nimetuses ja päris kindlasti selles emaili aadressis, millega ma blogisse sisse login. Ma tean küll, kuidas crawlerid ja indexing töötab, mõtlesin, et html-is kuskil nt mu perenimi olemas, nt metadatas orsmth ja saan selle eemaldada, aga ei, ei ole, nii et kõige tõenäolisem on see emaili adre variant, mida ma muuta ei saa. Nii et ma pidin üldse blogi Google Searchist maha võtma. Mis on jama, sest ... kui keegi otsib nt buliimia v söömishäirete vms kohta, siis ta siia ei jõua. :( Aga kuna mul on selline periood, mil ma vaikselt praktikakohta pean endale otsima hakkama (mul on õnneks suht palju aega, aga kui teil midagi pakkuda on, siis hmu, räägime lähemalt!), siis ma ei taha, et see blogi mu nime otsides kohe välja tuleks. T ütles, et tema võtaks küll hea meelega tööle inimese, kelle hobi on konkreetselt teiste inimeste aitamine blogi kaudu ja kes on nii julge ja värki, aga ma ei tea, ma kardan. Inimesi on ju igasuguseid, mõne meelest on kõik vaimsed probleemid väljamõeldis ja Polkovniku lese mängimine. Mitte, et ma sellise inimesega töötada tahaks, aga noh...

Igatahes jah, sihukesed lood. Ei ole ikka lihtne see blogi enda ellu sulandamine. Vahepeal kui mulle nt eelmised koolikaaslased on kirjutanud, et yo well done orsmth, siis mul on kohe ... paaaaanika. :D Võõrastega neid asju jagada on savi, aga tuttavatega mitte. Ma ei luba isegi T-l oma blogi lugeda (altho eile ma pooleks minutiks näitasin talle ja ta ütles, et tundub sisukas, haha).

Mis veel. Ah, mind tabas üleeile meeletu fibromüalgiahoog, mille alguses ma lihtsalt nutsin, sest mul oli endast nii kahju. Tundub tobe, aga mõtle ise, sa oled 23, sul on konkreetselt hiiglaslikud plaanid oma eluks ja sa ei tea, kas sa suudad neid täita, sest vahepeal veab su keha sind nagu täiesti täiesti täiesti alt? Sa oled üleni kohutavates valudes ja nii jõuetu, et ei suuda hingatagi. Ja siis sa tahad täiega õppida ja karjääri teha ja .... Ja sa ei tea, kas sa saad, sest sa ei tea kunagi, milline on su haigus aasta, kahe, kümne pärast. Ülimalt positiivne on samas see, et kui suveni oli mul 3-4 päevane hoog minimaalselt kord kuus, siis hetkel oli vahe mingi 3 kuud eelmisest hullenemisest. Loodetavasti nii see ka jätkub, pean ise ennast lihtsalt väga hoidma. Stress, külm, kõik sellised asjad võivad tekitada kuni nädalase haigushoo, millega võib lisaks veel kaasneda ekstreemne migreen ja siis oledki nädal aega siruli maas, mitte lihtsalt töövõimetu, vaid eluvõimetu. Oehjah. Täna magasin mingi 20 tundi ja parem hakkas. Jõle nälg on kõik need päevad olnud ainult. Nüüd tunnen end vaikselt jälle inimesena, homme on vb juba asjalikum olla. 



Populaarsed postitused