täitsa ullll kassimutt

 Ma ei tea, kas te olete seda juba mõistnud või ei, aga ma olen nagu täielikult kassimammastunud. Ma ausalt poleks elusees arvanud, et minust nii kiiresti batshit catlady saab, aga noh, elu ongi ootamatu, eks.

Ma vannun, et ma olen sellel neljajalgsel endale ikka totaalselt pähe lasnud istuda. Nagu, totaalselt. 

Kui T temaga mingi asja pärast pahandab, nt sp, et Luna ronis prügikasti või monitoride taha, siis Lunts paneb jooksu ... ja jookseb minu juurde kituma!! Tükk aega näub ja siis poeb kaissu, nõuab lohutuspaisid ja haavade lakkumist. Kui piisavalt lohutust on saanud, siis paneb uuesti jooksu ja jätkab T juures pahanduste tegemist. See on lihtsalt NIIIII armas, kui ta tuleb ja näuguma kukub, et kurta, kui ebaõiglane T on ta suhtes olnud :D Et jah, saab väga hästi aru, kelle hella südant siin saab enda kasuks ära kasutada ja kes on temast kangem :D 


Ma lihtsalt absoluutselt ei mõistnud enne seda, kui targad loomad on. Ma olen alati mõelnud, et loomad on inimestest rumalamad, eks, aga see pole üldse nii. Ta mõtlemine ja käitumine on lihtsalt teistsugused ja ta on niii vahvalt targake meil, et kohati on veits tüütu, kui ta ukselinke avab ja nii. :D Samas on tore teada, et ta ei lase end nälga jätta, vaid läheb riiulisse konserve valima, kui õhtul on kõht tühi, sest me oleme unustanud, et kass ka vb süüa tahab.... Mainin igaks-juhuks, et ei, ta pole kordagi nälga jäänud, ehkki jah, me veits tuulepead. 

Ta on lihtsalt nii armsake, täitsa väike indiviid oma hobide ja huvidega. Tal on oma meelistegevused, oma päevarütm, oma soovid ja vajadused, mille hääleka avaldamisega ta meid rõõmustab. Alati ei rõõmusta kah, näiteks kui kell on 6 hommikul ja tahaks magada, aga tema meid äratama kukub. : ) 

Vuntsule meeldib üle kõige vist vaadata vee voolamist. Ta võiks seda vist päev otsa jutti teha, kui me laseks, aga päris nii kaua vist ei ole kena veel joosta lasta, eksole. Nii et vahel peab ta hoopis hiiri taga ajama. Või kapi otsas magama. Või lihtsalt maailma avastama. 


Luntsu on lihtsalt niii armas väike kaisuhellik, oijah. Ta on tõesti nagu maksimaalselt sülekass ja tooohutult armastab lähedust ja paisid. Mitte, et tal oma aega vaja poleks, oh ei, ta veedab ikka väga palju aega lihtsalt oma asju asjatades või kapi otsas põõnates. :D 

Igatahes olen ma õppinud, et iga (vastutustundliku ja toreda) inimese kodus võiks olla kass. See teeb elu lihtsalt sada korda mõnusamaks, kui sul on oma isiklik kaisuterapeut, kes oma tobedustega itsitama ajab ja paha tuju ära ajab. Aga ma rõhutaks siiski veelkord seda vastutustundlikkuse tähtsust. Ma absoluutselt EI TEADNUD, kui palju raha kassi peale kulub. Meie igakuised püsikulud ehk söök, liiv, ussirohi, hambaharjad on 100€, aga lisaks on kassidel vaja ju ka mänguasju, pesasid, ronimispuid, arstivisiite, hambapastat, transpordipuuri .... Ühesõnaga on kass ikka väga arvestatav väljaminek. Ma just täna arvutasin välja täpse kogukulu, mis meil Lunaga seoses praeguseks on olnud ja see summ oli tõesti ikka ÜLLATAVALT suur, sest üleliigseid väljaminekuid just palju pole olnud. Kaks voodipesa ja mõned söögid, mis preilile ei meeldinud, aga üldiselt priisanud me ei ole. Muidugi väärib mainimist fakt, et kõikidest pesadest on iga suvaline pappkast või -karp parem ja kõige parem mänguasi on varastatud juhuslik sokk, aga see on okei. :)

Raha ei ole muidugi ainus, mida nad vajavad, meie isend on küll eriline läheduse- ja mängufänn, aga iga kass vajab seda, et ta mingilgi määral tähelepanu saaks mängude ja läheduse näol, lisaks kaasnevad nendega kohustused nagu hambapesu, kammimine, küüntelõikus, vetsukoristus, kõrvapuhastus ja mis kõik veel. Ausalt, minu jaoks on kassiga elu tegelikkus märksa väsitavam kui see, millisena ma seda ette kujutasin. Ei saa ikka nii, et magan poole lõunani hambad laiali ja kass las sureb üksinda igavusse (meie oma ei hakka enne mängima kui me ärkvel pole, sp ta meid pidevalt üles ajabki, kõht on hommikuti harva otseselt tühi-tühi). 


Igatahes olen ma nüüd pühendunud kassiinimene. Lihtsalt õli tulle valamiseks: kassid ON paremad kui koerad. : )  
Okok, igaühele oma, aga kassid kannatavad kauuuugelt liiga paljude negatiivsete stereotüüpide all. Ei ole nad ei isekad, ülbed, ebaviisakad ega kindlasti mitte rumalad. Kui kass sinuga nii käitub, siis oled probleem sina ise. :P 

Okei, cat lady off :D






Populaarsed postitused