jõuludest, vol2

Ma siin kirjutasin paar päeva tagasi, kuidas jõulukinke on kohutavalt keeruline teha, eks, ja peale seda sõi mind seest täiesti nonstop ärevus, sest appi, mis ma sellele ja tollele kingin? Aga et ee .. mis siis, kui ei kingigi midagi? 

Pidasime T-ga maha südamliku vestluse selle kohta, kuidas jõulud meil ärevusest põhja alt võtavad (otsustage selle lause kujundlikkuse tase ise) ja kuidas kogu detsember on pinget täis, sest appi, mis ma sellele ja tollele kingin? ja lisaks muidugi millal ma lähen selle, selle ja tolle juurde külla?, seega peale pikka (päriselt ka, kaks päeva mõtlesime) kaalumist jõudsime me järeldusele, et tühistame jõulud. Okei, mitte päriselt, muidugi. Aga need sunniviisilised kommertsjõulud ja külaskäigud tühistame küll. See aasta on mulle õpetanud, et on ok olla isekas ja ennast esikohale seada, ja pealegi, koroonaviirusega niikuinii mingeid erilisi külaskäike teha ei saa, seega miks end üldse väsitada?

Üksteisele kinkide tegemise osas jõudsime järeldusele, et see on mõttetu. Me oleme majanduslikult päris okeil järjel, nii et kui me midagi tahame, siis me lihtsalt saame selle osta. Jah, ofc ei räägi ma siin sellest, et oh, täna tahan ja ostan kolm maja, homme Lamborghini ja 10 vene sinist kassipoega, aga sellised tavalised asjad nagu, ma ei tea, telefonid*, arvutid, jalgrattad, riided või lõhnaõlid või vadever ei ole miski, mille ostu me peame ette planeerima või miskit. Seega ei ole meil kummalgi midagi, mida me tahaks. Ja kui sa konkreetselt mitte midagi ei taha ja ükski asi sind otseselt ei rõõmusta, siis milleks kulutada teineteise närve ja lisaks veel ka raha sellele, et mingit hullu kingipaanikat läbi elada, lihtsalt, et sul oleks 10 sekundit tore pakki avada, eks? 

ma muidu kasutan T mitu aastat vana telefoni praegu ja plaanin seda teha paar aastat, sest ... ma pole mingi fancy bitch, kes ilma õunalogota maha sureks. 

Kui me alles KÄIMA HAKKASIME, siis oli minu jaoks õudselt tähtis, et kõik valentinipäevad ja naistepäevad ja paasapühad ja kolmekuningapäevad saaks vääriliselt tähistatud -- no lilled ja kingid ja uhked õhtusöögid ja nii. Ei, mind ennast tegelikult ei kottinud eriti, aga ma muudkui mõtlesin, et aga mis siis, kui keegi arvab, et mul on mingi mõttetu mees, kes isegi lilli ei too??? Paari aasta möödudes andsin T-le siiski lahke loa lõpetada teesklemine, et teda need "tähtpäevad" huvitavad ja lillede kohustuslik toomine tähtpäevadel lõpetada, paistab, et nüüd on kord jõuludeni siis jõudnud. 

Me tähistame jõule küll. Tõmbame koos diivanil pleedi alla kerra, sööme midagi head ja vaatame totraid jõulufilme, lihtsalt see kommertslik kingipaanika jääb ära. 

Tellisin täna meile mõlemale trenniriideid ja sain Killstari paki, kus oli mulle 3 asja sees. Aasta tagasi oleksin ma lasnud T-l need asjad ära pakkida ja kuuse alla panna, et Instagramis eputada, missugune pööööörfikt abikaasa mul on ja kuiiii hästi ta mind tunneb, et teada täpselt, millised riided mulle meeldivad :*


meie nsm kunagi loomulikus olekus pörrrrfektseid jõulupilte tegemas,
et keegi ei arvaks, et me üksteist ei armasta orsmth


 


Populaarsed postitused