Hääääääid jõule!

 Häid jõule ja kaunist pühadeaega, armsad blogilugejad!


Minu jõulud on möödunud toredasti, eile pesin kaks masinatäit pesu ja puha :D Okei, ma tegelikult ei ole täis-Grinch, aga ma pean tõdema, et mul on raske hoida kolm päeva jutti mingit säravat pühademeeleolu ja olme vajab ka tegelemist, eks. Meie pühad olid üldse lihtsad ja murevabad, 24. külastasime mu peret ja vanavanemaid + viisime kingid mu tädi ja T vanaema ukse taha. Tegime tänavu kingid kõigile peale üksteise ja teate .. täiega tore oli nii. :) T-le ei oska ma midagi kinkida, aga teistele vist küll. T vanaema reaktsioon nt:


Minu vanematekodus tegime jõululõuna, mis oli harjumatult tore ja .. draamavaba. Viimased korrad, kui ma seal käinud olen, on üleüldse olnud teistmoodi ja isegi rõõmsad mu jaoks, vaikselt hakkavad need ruumid mu jaoks täituma muuga kui mälestustega tülidest, nutust ja sellest pi-de-vast karjumisest. Tegelt oli mu lapsepõlves ju toredaid aegu ka. Tegelikult oli neid rohkem kui halbu. Aga ykno, lapsepõlvetraumade jaoks ei olegi palju vaja ja neid haigettegevaid asju ikka jätkus. 

Üks mu õdedest sai endale iPhone 11 ja teine AirPodsid vanematelt ja lisaks oli meil neile mõlemale suur kingikott ja .. see on nii tore. Mina ei oleks nendevanusena eales sellisest asjast isegi unistanud, sest ma teadsin, et lihtsalt ei ole mõtet. See, kui jõuludel üldse mingi kingipaki sai, oli juba tore. Aga nagu üks mu väikestest õekestest mulle paar nädalat tagasi ütles umbes samal teemal: "nojah, aga tollal olidki ju ajad teised.." ehk isa karsklus on ilmselgelt elujärge ja -kvaliteeti parandanud nii palju, et mul on raske uskuda, et see on üleüldse sama perekond. Igatahes kinkisin ma mõlemale Killstari asju + muud nodi (ehteid jms) lisaks ja nad olid täiega elevil, nii et tore. :D Teismelisi tüdrukuid on minu meelest niii lihtne rõõmustada. Mind ka, saime mu perelt mõlemad T'ga muuminõude komplekti + muud nodi (mh sain ma Väikese My helkuri) ja mu muumikruuside kollektsioon on juba pääääääris muljetavaldav. Teeb ikka rõõmsaks küll, krt. :D Ühtlasi, mu 16-aastasel õel oli ta peika ka külas ja nagu qkweöleaöww, kuidas ta niiii suur on???? Teine saab kohe 15 ja tal on KA peika. Ja nagu, oeh, alles nad olid väikesed tüütud kapsaussid, keda ma käekõrval lasteaeda vedasin. 

Enivei, kõik oli täiega tore ja süüa sai ka, praadi oli ja puha. MUIDUGI tegin ma selle vea, et sõin praest kõhu täis, sest täiega näljane oli olla ja siis peale selle sain süüa ainult 1 lavaširulli tüki ja paar tükki marineeritud liha. :D Agaaaaa nii tore oli muretult teistega koos laua taga süüa, mitte "unustada" laktoosikapslid koju ja siis mõelda lisaks põhjuseid välja, miks ma midagi süüa ei saa laualt peale kurgi. 

Peale seda käisime me mu vanavanemate juurest ka läbi. Ma jõudsin vaevu sisse astuda, kui ma juba kuulsin, kui priske ma olen. Et ee jah, teadmiseks teile ka siis, ma olen kaalus juurde võtnud! Ja siis pärast kurtsid nad, kui vähe ma ikka külas käin. Kas nad tõesti ei saa aru, et kui neid pidevaid kehakommentaare iga jumala kord ei oleks, siis ma käiks hea meelega rohkem? Jah, muidugi ma pole ka koroona pärast käinud, aga suvel oli ju nt täiesti turvaline ja kui ma maal käisin, siis salaja ja nende juurde ei läinud, sest .. ma kartsin neid kommentaare. 


Igatahes olin ma peale seda tuuri nii väsinud, et vajusin suht vara tuttu ja magasin järgmine päev ehk eile kella 1ni. Seevastu ajas täna Preili Printsess Kass mind üles enne kui kell isegi kaheksa oli saanud ja ma pidin minema teda kaisutama, musitama ja paitama. Kurdaks, aga .. kammoon, see on ju minu pehme kaisupersik. 

Eile õhtul me "tähistasime" kahekesi kodus ka, vaatasime telkut ja ma meisterdasin meile lauale mõned snäkid. 


Ma jumaldan marineeritud šnitslit, aga eile ma 1) panin liiga palju äädikat ja 2) sõin laualt pmst ainult seda.. Nii et ma võisin ju õhtul võtta 4!! Renniet, aga öösel ärkasin ikka selle peale üles, et maohape söövitas kurku rämedalt. Ja mul pole probleeme tegelikult kõrvetiste ega refluksiga, nii et see oli sada prossa üleliigse äädika töö. 

Vot, niimoodi said meie jõulud peetud, ei midagi idüllilist, aga ei peagi ju olema. Ma olen tänulik sellegi eest, et mul on keegi, kellega pühi tähistada, tahan ma siis seda või mitte. Jõulud on enesetappude tippaeg, nii et ärge unustage oma lähedastelt unustada, kuidas neil läheb, eks. 

Essat korda elus vist on kogu see jõuluperiood möödunud igasuguse naiivse lootuseta, et ehk SEE AASTA on jõulud lõpuks ometi erilised ja idüllilised, noh, nagu teles või jõululauludes. Või sotsiaalmeedias. Ei teki mul lihtsalt seda erilist jõulutunnet nagu lapsepõlves ja samuti ei saa ma nukumeistri kombel juhtida teiste inimeste käitumist ja olekut, et see vastaks täpselt mu lootustele ja ootustele. Ei tasu jõuludest oodata muud kui seda, et süüa saab ja kinke saab teha. Kõik muu .. ah, teate, ma panen siia lihtsalt ühe oma lemmiklause: "siis, kui inimene plaane teeb, itsitab Jumal kõrgel taevas pihku", ja nii ongi. Igasuguse idülli ootus ei vii muu kui sügava pettumuseni, vahet pole, kui detailse plaani sa lood. 

Et nüüd mitte lõpetada masendaval noodil, siis ee .. lund sajab!!!! Ja see on ausalt kõik, mida ma jõuluvanalt soovisin. Öelge veel, et jõuluvana pole päris. ;)





Kommentaarid

  1. Kuna olen nii kassi-, kui lapsevanem siis kiire ülevaade :) Kassidega on gramm keerulisem, kui lastega. Kui lapsed lõpetavad mingi hetk su peedistamise ära, kui sa neile seda ütled. Siis minu kass on hetkel 13! Ehk siis kui ma enne jooksin tema järgi ja ärkasin tema pärast jne siis pärast mingeid aastaid tahtsin ma ikkagi oma elu ka elada ja mitte iga öö kell kaks v viis ärgata sest kass tahab syya v mängida jne. Kui sa tunned et tahad ka 10 aastat hiljem looma teenindada siis see on kôik okei aga kui sa môtled, et pigem ei, siis tasuks kohe reeglid paika panna siis on pärast lihtsam. Nad saavad aru küll aga oma mugavusest nad naljalt ei loobu! Edu☺️

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei "teeninda" oma looma, kui ma ärkan 8-10 tundi peale magamaminekut, sest ta igatseb mind. Ta on ju pisike laps alles ja vajab turvatunnet ja teadmist, et tema hoomanid on tema jaoks alati olemas, kui ta seda vajab. Ta on muidu superkombekas kass, ei nuru kunagi sööki ega miskit .. lihtsalt ei jaksa üle 10 tunni üksinda olla, tal tuleb lähedusevajadus peale. Täna ta nt tahtiski ainult korraks kaissu ja peale seda läks tuttu, ju siis oli vaja veidi hellust ja turvatunnet enne tudu. :) Ta ei aja meid kunagi üles nt 2 või 5 nagu sina mainisid, tavaliselt umbes 9:10-10:30, täna oli jah varajane. Aga ma olen ta ise enda ellu võtnud ja ta on sada prossa minu vastutus ja ehkki mingitele kapriisidele ma ei allu, siis see, kui ta lihtsalt enam üksi ei suuda olla (ta on supersuure lähedusevajadusega kiisu) on ikka hoopis muu asi.

      Kustuta
  2. Tänks, mulle tuli tänu sellele postitusele meelde, et peaks pesumasina tööle panema, haha. :D Lugesin ikka õigel hetkel.

    Tore kuulda, et su jõulud kenasti möödusid! Tundusid nagu väga armsad pühad. Ma käisin ka kodus vanemate ja vanaema juures ja loomulikult viimaselt tuli kommentaar selle kohta, et ma olen juurde võtnud (mis on hea, nagu ta lisas), aga mu õele ütles, et too peaks küll kaalus veitsa alla võtma... nii et jah, mõistan sind sajaga.

    Mu kiisubeebi just tuli seda kommentaari kirjutades sülle olesklema, tahab vist teie printsessile terviseid saata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oijah, mu vanemad on ka õppinud, et kaaluteemalisi märkusi ei tohi teha, aga vanavanemad teevad neid absull iga kord, nii vastik. :(

      Kustuta

Postita kommentaar

Sry, inimesed on liiga tihti õelad ja ülbed sead, et ma anonüümseid kommentaare lubada saaks. Minu vaimne tervis ja heaolu on siin siiski #1.

Populaarsed postitused