lähen närvi, tagasi ei tule

 Teate. Ma olen üldiselt üpris rahulik ja tasakaalukas. Ma ei ärritu üldse kergesti. Ja üleüldse on mu elu moto "ära torgi s*tta, läheb haisema". 

Minu jaoks on hästi normaalne see, et iga inimene on isemoodi. Et kõigil on omamoodi maailmavaade. Et pole olemas kaht inimest, kes tajuvad maailma või mõtlevad ühtmoodi. Et me oleme kõik erinevad ja see on hästi okei.

Aga see aasta on minu jaoks tõestanud, et mul on piirid. Ja et mõni inimene ei ole okei. Et ma ei peagi üritama teda mõista. Et ei ole vahet, millised kogemused on ta selliseks vorminud nagu ta on. 

Et ta lihtsalt siiralt ei ole hea inimene.

Ja see natuke murdis mu väikese südame. See arusaam, et kuskil südamesopis ei ole kõik inimesed õiglased ja head. 

Mõni aasta tagasi - ütleme nii viis - tundus mulle, et maailm suundub üha liberaalsemas suunas, kus õigused muutuvad üha võrdsemaks ja õiglasemaks. Mulle tundus, et asjad liiguvad ülesmäge. Et võib-olla on varsti kõigil veidi parem olla. Ka neil, keda on läbi ajaloo mõnitatud ja tagakiusatud. Et võib-olla oleme me varsti kõik natuke tolerantsemad ja avatumad. 

Ja nüüdseks on mu lootused selle asja osas nii haledalt purunenud. Sest kõik inimesed ei ole head. Sest nad ei arva, et olenemata nahavärvist või seksuaalsest sättumusest väärivad kõik ühesuguseid küsimusi.

Kuidagi oleme me 2020. aastal saanud küll päris tubliks Euroopa riigiks, aga ometigi arvab võimuladvik, et on täiesti normaalne korraldada abielureferendum, et selgitada välja, kas abielu peab jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Mõistagi on nende lootus see, et enamik hääletab "jah" poolt. Et lüüakse järjekordne kiil meie viimastel aastatel niigi lõhestunud väikese rahvuse vahele. 

Ja ma saan aru, et paljudel inimestel on sellest savi, sest see ei mõjuta kuidagi otseselt nende elu. Ma olen heteroseksuaalses abielus, nii et ei mõjuta see ju otseselt ka mind, eks. Aga ma lihtsalt ei saa sellisest asjast mööda vaadata, sest see teeb mulle füüsiliselt haiget, et ühele inimgrupile tehakse ilma igasuguse põhjuseta liiga.

Teate, miks ma arvan, et homoseksuaalsus on okei? Sest nagu ... savi ju? Miks ei ole kõigil sellest ükskõik, kellega keegi suhtes on? Miks see torgib inimesi nii väga, et luuakse LGBTQ+ vastaseid organisatsioone ja korraldatakse meeleavaldusi, et nende õigusi ei laiendataks? Lihtsalt miks miks miks miks? 

Ja ma arvasin kunagi seda ka, et rassism ja homofoobia on mingi vanainimeste värk, noored on ju ikka avatumad ja nii. Kuidas ma küll sain nii naiivne olla? 

Seda ma arvasin ka, et kitsarinnalisus käib kaasas rumaluse ja harimatusega. Sageli käibki. Aga mitte ainult. See paneb küll mõtlema, et kus need asjad on niivõrd valesti läinud, et inimestel puudub võime aktsepteerida neid, kes neist erinevad? 

Ma saaks aru, kui meil oleks dilemmad mingite oluliste asjade üle. Nagu psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kättesaadavus. Haridusasutuste sulgemine maakohtades. Üleüldine linnastumine. Aga ei. Aasta on 2020 ja me püüame selgeks teha, kas kaks meest peaksid saama abielluda. Või õigemini: panna selgelt kirja, et kaks meest ei või abielluda. Mitte kunagi. Sest nad on samast soost. Samas võib mees abielluda 15-aastase lapsega, kui viimase vanemad selleks loa annavad. Ja aasta enne seda võib ta temaga vabalt seksida. Normaalne paradoks, kas pole?

Mõne päeva eest ilmus EPLis selline artikkel:

See isa saadeti küll 13 aastaks vangi, aga 12-aastast last vägistanud kasuisa ka vägivaldne ema võivad lapsed potentsiaalselt enda hoole alla tagasi saada järgmise aasta maikuus. Sest lastekaitseametnikud arvavad, et lastel on kõige parem ikka enda vanemate hoole all. 

Sellel teemal ei ole sõna võtnud ükski poliitik. Mitte üks. Sest nad on liiga hõivatud teemadega nagu "kas kahel täiskasvanud inimesel, kes on täie terve mõistuse juures, peaks olema soovi korral võimalus abielluda või ei? ütle pls ei". 

Oijah. Ma ei saa aru, kus läksid asjad nii võssa, et trumpism on nüüd moes. Et minu (ja sinu ja iga teise meie riigikaaslase) eest võtab sõna härra Helme, kelle meelest on Joe Biden ja ta poeg korrumpeerunud tüübid, kes võltsisid valimistulemusi. Need on nüüd artiklid, mida Eesti kohta välisajakirjanduses kirjutatakse. Need kujundavad meie väikese riigi mainet ja nägu. Head aega, eesrindlik IT-riik, tere, väike EKRENSV? Loodan, et häving ei ole veel lootusetult lähedal. 

Ah jaa. Ja siis on veel terve seltskond maskivastaseid, kes arvavad, et koroonaviirus on hülgemöla. Kelle meelest on maskikandmise kohustus inimõiguste rikkumine ning neid ei saa sundida. Kes arvavad, et maskikandmine põhjustab hapnikupuudust ja CO2 mürgitust??!! 

Siin on mõned näited, mida Terviseameti FB lehe kommentaariumist võib leida: 

(Kommentaaride autorid on Merileid Õnnela, Eve Lensin, Mikk Rõõmus, Küllike Õunapuu - autoriõigused vist kuuluvad neile :)).

Mul on muide astma ja seetõttu ma just maski kannangi, et vähendada nakatumise tõenäosust ja mitte covidisse nakatuda. :) Okei, tglt ma istun üldse pmst kogu aeg kodus, sest no mida on vaja üldse niisama ringi töllerdada ja nakkust levitada, eksole. 

Siin on ainult jupp sellest, mida arvab keegi Artur Pook:

Samas on muidugi neil, kes väidavad, et nad ei kanna seda "suukorvi" ja "inimõiguste rikkujat" sp, et maskikandmine ei ole efektiivne, muidugi õigus. SEST KEEGI LIHTSALT FAKING EI KANNA MASKI. Okkk, "keegi" on vale, mõni ikka kannab ka, aga no üldiselt inimõigused on ikka tähtsamad ja HAPNIK SAAB OTSA! ju. Aga no fuck them ausõna, lõpuks tehti see asi päriselt kohustuslikuks ja trahvitavaks. 

Aga muidugi olen ma tegelikult lihtsalt ajupestud jünger ja kindlasti ei ole seda inimesed, kelle jaoks Telegram on tõe ja valguse allikas. Aa ja seda teadsite ikka, et Maa on lame?

........

saripostitan Instagramis siin