Jõuludest ja jõulukinkidest

 Meil tulevad sel aastal jõulud veidike teistmoodi. Või no mis "meil", ma usun, et pea kõigil tulevad, eks? Ehkki, kui aus olla, siis ka meie eelmise aasta jõulud möödusid pea täielikult lihtsalt kahekesi kodus olles, sest ma hakkasin just loetud päevad enne jõulupühi antidepressante võtma ja mul olid nii hullud kõrvalmõjud, et ma ei suutnud midagi muud teha kui vedeleda või magada. Me ei söönud isegi mingeid "jõulutoite", sest noh .. ma ei suutnud süüa. Aga noh, seegipoolest, oli kuusk ja olid kingid ja puha. 




Aasta enne seda oli meil väga uhkelt ja üle võlli ära ehitud jõulukuusk, kahjuks ainus pilt, mille ma tollest hetkel leida suutsin, on selline:



Edit, ok, Instagramist leidsin:

Ma olen küll mõlemal aastal vandunud, et elusees enam ühtki kuuske koju ei too, aga no see jõulukuuse-tunne on nii eriline, et tahaks ikkagi. Missest, et korteris elades on ühest kuusest vabanemine kõige jubedam asi, mida üldse ette on võimalik kujutada. Tavaprügisse neid visata ei tohi ja kui ühistu spets konteinerit ei telli, et kuused sinna visata, siis oledki oma kuusega üksi ja pead selle kuhugi x kohta vedama. Mina mässisin eelmise aasta kuuse millalgi veebruaris prügikottidesse ja sõidutasin autoga maale vanemate juurde lõkkesse. Väga lõbus oli, tänan küsimast. Hullult vandusin ja lubasin endale, et siia korterisse ei tule elusees enam ühtki kuuske.

Teine asi, mida ma jõulude, või noh, üleüldse sügis-talvise perioodi juures lausa jumaldan, on küünlad. Kas saab olla hubasemat tunnet kui see, mille tekitab soe meega tee tassis, paksud soojad sokid, pehmed koduriided ja mõnusalt lõhnavad küünlad?




Aga see aasta on ka muus mõttes asjad teisiti kui kunagi enne. Me ei ole ju tänavu enam kahekesi, vaid kolmekesi. Ja ma peaks peast täiesti sõge olema, kui ma selle hullu 7-kuuse kassipojuga küünlaid põletada või kuuse koju tuua julgeks. Ta on lihtsalt niiiiiiiiiiiii aktiivne ja niiiiii segane, et ta paneks ennast põlema ja seejärel roniks kuuse otsa. Et ee jah, jääb ära kõik see värk. 

Ainus, mida ma hirmsasti soovin, on lumi, aga seda paraku ise kuidagi nagu toota ei saa, nii et ei jää vist üle muud kui ilmataadi lahkuse peale loota. Aga ega kui seda lumekest ei tule, siis pole kah miskit, ei mäletagi, millal viimati jõulud valged olid. 

Samas on muidugi kiisukesest ainuisikuliselt nõnda palju rõõmu, et savi see lumi ja savi see kuusk ja savi need küünlad, vähemalt on mul nüüd Lunsuke, kes kaissu haarata, kui on kurb. Või kui ei ole kurb. 



Me oleme siiani nii jõulu- kui ka muid kinke teinud peamiselt nii, et lihtsalt ütleme teisele, mida tahame ja ongi kingitus, jeeee, aga kuna meil kummalgi tänavu midagi sellist pole, mida me väga tahaks, siis otsustasime teha üksteisele nagu pääris tavalised kingitused, need ise valida ja puha. Ütlen ausalt, et see oli minu geniaaaalne idee ja nüüd ma nagu natuke kahetsen, okei, päris palju, sest ma absulllll ei oska T-le kinke teha. Okei, oskan, aga mitte 50€ eest... nagu miiiida selle eest üldse osta saab tänapäeval, mis ei oleks mõttetu tüüpkink (nagu raamat, sokid, kruusid, teed orsmth)? Mul on tunne, et mulle on kinke maailmalihtsaim teha, sest mulle need tüüpilised jõulukingid just meeldivad, kruuse ja sooje sokke pole never liiga palju, aga kunagi ma tegin T-le sellise paki jõuludeks, kus oli sees pleed, küünal, tee, raamatud ja kruus, kirjutasin peale "cozy X-mas night starterpack" ja ta naerab selle üle siiani. Ok, järgmine aasta kinkisin talle habemeajamismasina :D. Mulle meeldivad sellised kingid, mis ei jää lihtsalt seisma, vaid leiavad kasutust ka, nt siiani on mu elu parim kink 10000%% kuumaõhufritüür. Samas eelmine aasta kinkis T mulle DKNY selja- ja rahakoti ja see kott on nii kallis, et ma ei raatsi seda kasutada, kannan oma 30€ seljakotti selle asemel hoopis. :D 

Ainus asi, mida ma sel aastal nagu päriselt tahtnud oleks, oleks Dysoni V11 Absolute varstolmuimeja, aga meil seisab lähikuudel nii mitu väga suurt väljaminekut ees, et tolmuimeja ei ole praegu prioriteet, sest meil on nii tavaline kui varstolmuimeja olemas, teine on lihtsalt 70% oma võimsusest minetanud ja ei tee muud kui noh, imeb tolmu. Aga midagi muud mitte :D

Igatahes jah, mulle endale meeldiks üle kõige saada mingit suvalist tüüpjõulunodi, nagu mingit kehahooldustoodete kinkekomplekti või raamatut või sokke või kruuse või kümmet kassi, aga kahjuks ei kuula mind never keegi :S 

Õnneks näeb T Von Baeri rahakott peale kolme aastat kasutamist välja nagu see oleks vähemalt kolm  korda rongi rööbaste alla jäänud, nii et ma ilmselt lähen lihtsalt limiidist veits(?) üle ja ostan talle uue rahakoti. Ja kümme kassi. Kingitud hobuse kassi suhu ju ometigi ei vaadata. :)

Ainsad, kellele on kinke väga lihtne teha, on mu õed ja mu kass. Õdedele kingin ma alati lihtsalt asju, mida ma endale ka tahaks ja Luna, noh, talle väga meeldivad kastid, karbid ja paber. Ta elu unistus on see, et ta saaks süüa ainult Cosma kiisupoegade tuunikalamaitselist konservi ja et T laseks tal enda monitoride taga hängida. Arvake ära, kes Lunal seal ronida laseb, kui T nädalavahetuse hommikuti magab? Heh heh heh. Nagu ma olen öelnud, siis ma olen väga kehv kassikasvataja, aga väga hea kassiemme. :)

Igatahes õdedele tellisin ma Killstari BF ale ajal mingi nodi ära ja vaatan, äkki leian kuskilt veel miskit. Lisaks on vaja kinke veel mu vanematele, T emale ja vanaemale ja no ee.. ma küll lubasin selle enda peale võtta, aga ega ma kruusidest, meest ja soojadest sokkidest kaugemale ei oska mõelda; pealegi, kas ma üldse PEAN kaugemale mõtlema? I meaaaaaaaan.... need rrrrrrokivad. 


A muidu, kui te kellelegi head kinki tahate teha, siis Bose Quietcomfort II kõrvaklapid on mu tänavune parim ost lol. Igat senti väärt. Also nagu, endiselt, kruusid, näiteks Iittala ja Arabia omad, on minu meelest miski, millest kingisaajad alati rõõmu tunnevad, või noh, siiani on kõik vähemalt rõõmu teeselnud. 

........



saripostitan Instagramis siin. sinna jõuab hunnik pilte ja asju, mida blogis ei ole 




Populaarsed postitused