MEILE TULEB MÕNE KUU PÄRAST BEEEBIIIII!!!!



    Täna on konkrrrreeetselt mu elu kõige õnnelikum päev, sest ma astusin esimese sammu cat mama olemise suunas ja broneerisin meile äsjasündinud kassipojukese, hihi. Nüüd peab 3 ja pool kuud ainult ootama, et kiiiišu sujuks ja siis saab ette võtta 400 km pikkuse reisi Lätti, et ta sealt ära tuua. Ütlen kohe, et tegu pole mitte mingite millerdajatega, vaid igati tunnustatud kassikasvatusega, kelle kasvandikud on end sisse seadnud kõikjal üle maailma ja Läti kasvanduse kasuks otsustasin Eesti oma asemel just seetõttu, et neil on kõik palju professionaalsem ja kassid vastavad ametlikult Euroopa standarditele jms, lisaks hoiavad nad kiisupoegadel silma peal ka edaspidi, annavad nõu kasvatamise ja näituste osas jms. Ühesõnaga - mulje jäi palju usaldusväärsem kui eesti kasvatajaga.. 


Nüüd teine küsimus - miks tõukass ja mitte nt varjupaigaloom? Ma muidu v ä g a pooldan adopt, don't shop põhimõtet, aga astmaatikuna, kellel astmahood suht kergesti tekivad, on mõeldav variant ainult tõukass - meie valikuks osutus pärast (aastatepikkust.. aga sellest hiljem) uurimist vene sinine. 

Vene sinised on lühikarvalised, neid regulaarselt harjates saab karvade kandumist tekstiilidele ja mööblile jms piirata - ja mis veel tähtsam - nad eritavad keskmisest vähem FEL D1 valku, mis on karvaste loomade puhul põhiline allergiatekitaja inimestes. See valk kandub loomade sülje ja rasu kaudu nende kõõmale ja karvadele ning sealt, noh, kõikjale. Vene siniseid nimetatakse tinglikult hüpoallergeenseteks, aga inimestele, kellel on tugev allergia, mõjuvad nad siiski ärritavalt.

Minul õnneks selle allergeeni osas tundlikkust ei ole, aga kopsuarst soovitas siiski karvastest loomadest eemale hoida, sest nende karv nii kannab kui ka tekitab tolmu ja ärritab hingamisteid. 

Niisiis, kõik, mis ma omaltpoolt kodutute kasside jaoks teha saan, on annetamine. Ja seda ma ka teen. Muide.. Kui teil on igakuiselt üle kasvõi 1 või 2 Eurot, siis heategevusorganisatsioonid nagu MTÜ Kasside Turvakodu (aga neid organisatsioone on palju-palju-palju..) oleks teile nende eest kindlasti tänulik. :) Püsiannetused on heategevusorganisatsioonide jaoks elutähtsad!


Mul on pmst alati koduloomad olnud. Päris väikesena kass ja kalad (kelle mu geneetiline isa ära varastas ja oma armukesele viis), hiljem 3 kassi (Poiss, Prints ja Sultan). Kaks koera, kellest üks veetis meiega 10 aastat ja teine liputab siiani rõõmsalt maal saba. Kui ma välja kolisin, siis võtsid vanemad teise koera ka - asendasid mu labradoriga. :D Jällegi, andke mu vanematele andeks, eks - nende praegune kass visati neile konkreetselt lihtsalt üle aia ja neil ei jäänud suurt muud üle kui ta endale võtta ja Fredi (teine kutsa) jäeti ta esialgsete omanike poolt lihtsalt kuskile vanasse kasvuhoonesse surema, kust üks naine ta endale võttis ja siis teda konkreetselt meetrise keti otsas kinni hoidis. 

Ma olen endale lemmikut tahtnud - nagu VÄGA tõsiselt - tahtnud mitu aastat, aga siiani pole T nõus olnud. Esialgu tahtsin ma koera (corgit!), aga ma lihtsalt ei viitsi kolmetoalisesse korterisse koera võtta, pole nii tubli :D, nii et peale seda hakkasin ma endale lunima kassi. Vahepeal mõtlesin kameeleoni peale ka, aga seda ma ei suudaks ilmselt kahjuks elus hoida.

Niisiis - kass. KASS! Ilgelt palju googeldamist, eri tõugude omanike ja kasvatajatega suhtlemist, lugemist... aga lõpuks leidsin meile ideaalse tõu nii iseloomu kui nunnu välimuse ja tingliku hüpoallergeensuse poolest. Mulle tegelikult hirmsasti meeldivad sfinksid oma armsa välimuse poolest, aga ma natuke jäin kartma seda, kui clingyd nad on ja kui palju hoolitsust nad vajavad. Vene siniste hooldamine on nagu väga lihtne, samas sfinksi peab kogu aeg niiske lapiga puhastama, siis silmi puhastama, kõrvu, vähemalt kord nädalas pesema... jesus. Aga nii nunsud samas :D, ääkkii kunagi?

Tegelikult tahtis T kassivõtuga veel oodata (mitte, et väga põhjust oleks - raha on, ruumi on, tahtmist on, armastust kassi vastu on, vastutustunnet on - mida veeeeel? krdi maagilisi mune pean munema hakkama või), aga lõpuks ütlesin ma juba, et kui me kunagi plaanime lapse saada, siis äkki oleks nagu mõistlik enne veenduda, et me suudame üldse teise elusolendi eest hoolitseda? Ja et ma enam ei jaksaaaaa oodata. Ja siis ta nädalakese mõtles, palus, et ma teeksin talle täpse kokkuvõtte/ eelarve selle kohta, kui palju ja mida kass vajab ja kui palju raha ta peale kuus kulub ja siis ütles, et olgu. Ma konkreetselt tegin uurimistööd mitu grammi toitu ja mitu kalorit kass vajab ja milline liiv on parim ja... :D...... 

Päev hiljem oli mul kass broneeritud. Nice! :D See on muidugi kokkusattumus, et kiisud just sündinud on, ma arvasin, et läheb ikka kauem. Nüüd on tal üle 3 kuu aega selle mõttega harjuda, et varsti on meid siin koooooooolm!

Kui te veel aru pole saanud, siis ma ei jõua ära oodata, et see aeg möödas oleks. Õhhh, ma nii väga tahaks juba kassipojukest paitada ja hellitada ja talle asju osta ja temaga mängida ja... appikene, kas see on päris?


Ühtlasi, kunagi väitsin ma, et mul pole emainstinkti. Haha. Haha. 

Konkreetselt selline tunne on, et süda läheb armastusest kohe lõhki ja me pole kohtunudki veel :D 

 


Nii et varsti on meil kodus siiiihuke kiiišu! See on selle kasvanduse eelmise pesakonna kass, kes ootab oma uude koju minekut. Ilmselgelt ei ole sama ema poeg, vaid teise kassi oma :D, aga meie oma saab olema sama suur umbes oma päriskoju (SIIIIA) jõudes, vbla suts väiksem, sest ta on emane :)

Nii lahe, nii laheeee! Jagage enda kogemusi ka koduloomadega. :) 



6 kommentaari:

  1. Kui sul kassiallergiat ei ole, aga üritad lihtsalt karvataset kodus madalana hoida, siis ma võin sulle kinnitada, et KÕIK varjupaigad on lühikarvalisi kasse täis. Täpselt sama lühikarvalised, ilusad ja toredad nagu need kallid ja peened vene sinised.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa ilmselt ei ole elanud allergiku ega astmaatikuna ega tea, et regulaarsel kokkupuutel mingi allergeeniga võib allergia ootamatult tekkida. :) Vene sinistega suudavad aga ka päris allergikud (va need, kellel on see väga tugev) elada, sest ee.. no ma juba kirjutasin sellest juba, eks.

      Kustuta
    2. Üldse, lühike karv ei võrdu vähese karvaeritusega. Minul on kodus lühikese karvaga kass aga selle arvelt ei ole kuidagi vähem lahtist karva. Allergiad allergiateks, kuid "vähendada" lahtist karva saab ainult regulaarse kammimisega (seda ka ainult selleks, et ise kontrollida kui palju karva satub riietele ja mööblile ja kui palju otse prügikasti), seega lühikarvaline kass varjupaigast ei võrdu sellega, et ta vähem karva ajaks.

      Kustuta
  2. On kass, pmst prügikasti kõrvalt võtsin ta nii 4-kuuse tiinekana. Ilmselt elu kehvast algusest tingituna on ta kogu elu keskmisest kartlikum ja ettevaatlikum olnud. Samas siiski täiega "pohhuist" ja "tõbras" nagu kassid ikka. Aga mulle täpselt nii meeldibki. Et keegi ei aele mul kogu aeg jalus vaid kulgeme pigem kõrvuti. Või noh, istun mina diivanil, kass õlgadel nagu boa aga see hellusehetk läheb mööda :D Ja sellest kui kassid öösel pai-isu tekib saab ka aru, seda trampimist enda otsas ei ole võimalik ignoreerida :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. haha, tüüpiline kass :D mul on ka kõik samasugused olnud nagu sinu oma :D

      Kustuta

Palun ole viisakas, lugupidav ja empaatiline. Ära saada mind ühtegi musta auku, ära kindlasti propageeri ühelgi moel kaalulangetust. Kommentaarid on modereeritud ning ebasobivaid kommentaare blogis ei kuvata. Ole normaalne, noh.

Teistele on meeldinud...