Mida süüa, et võtta kaalust alla ning kust leida motivatsiooni, kui tundub, et kaal ei liigu?

Oma eelmises blogipostituses kirusin ma haige olemist ja lubasin suure suuga järgmisel päeval trenni minna, aga tegelt juhtus nii, et kui ma mõtlesin, et mul on halb olla, siis tegelikult ei teadnud ma, mis tulevik toob. Ja holy fox, oli see tulevik vast tume. Öäk. Pole aasta aega haige olnud ja nüüd sõitsin nädal aega bussiga ja kohe oli kodus laatsaret lahti. Isegi mu mees, kes pole vist mingi viis aastat haige olnud, suutis selle raipe mu küljest üles korjata.

Igatahes, täna sain ma üle viie päeva trenni ja no mis seal MyFitnessis toimuuuus??? Myfitis on mingi sõbrakuu ja tiinekad olid kõik oma viie sõbrannaga korraga kohale roninud vist. Astusin garderoobi ja olin nagu eee...ok. Saalis oli muidugi naljakas vaadata, kuidas pmst kõik kardiomasinad kinni olid ja jõumasinate kallal kolm inimest toimetas. Mulle sobis. #legday eksole. Maru jama jalapäev oli ainult, sest mu organism ei ole veel päris endine ja kõik oli niiiii raske lihtsalt. Juba soojenduse ajal lindil kõndides oli pulss mingi 155. No suht kehv trenn ühesõnaga - nagu invaliid oleks spordisaali lastud. Nende tõbiste päevade jooksul kadus trenniisu täielikult. Reaalselt veensin end täna, et "no worries tibu, sa pead ainult garderoobini kõndima ja kui sa tahad, siis võid viis mintsa lindil kõndida. aga sa ei pea!!!". Totaalne self love ühesõnaga. Toimis kordades paremini kui tavapärane rsk mis sa tahad elu lõpuni paks olla v? ausaltöeldes.



Mina kunagi niisama üks teine kord MyFitnessis - tegin pilti, sest fakt, et garderoobis oli nii vähe inimesi, et pilti kannatas teha, vajas jäädvustamist....



Toitumise osas olen ma enda jaoks vist lõpuks sobivad lahendused leidnud. Aega võttis omajagu, aga lõpuks on stabiilsus, täiskõhutunne ja maitsemeelte heaolu saavutatud. Või noh, vähemalt HETKEL on. Raudselt tulen homme ja teatan, et olen otsustanud enda praegusest elustiilist loobuda ning tasuta lõunate lootuses Hesburgerisse tööle asunud. Mis mõttega ma ikka Sp#¤&#%&#zeris töötan, juurutab ainult mingeid imelikke harjumusi - nagu salati söömine ja trenn.... (samas üks mu töökaaslane sööb IGA hommik saiakesi. ja siis ma nuusutan ja olen nagu.. juusturull? mkm viineripirukas vist ikka....). Igatahes... Intermittent fasting ehk vahelduv paastumine totaalselt päästab mu. Mina söön päevas 7 või 8 tunni jooksul ning siis olen 18 või 19 tundi söömata. See polnud iseenesest just keeruline üleminek, sest mulle on kõige loomulikum söömisrütm (ehk see, mida ma nädalavahetusel järgida saan) süüa hommikusöök kell 11, lõuna kell 2, vahepala kell 5 ja õhtusöök 7-8 vahel. Tööl söön ma lõunat kell 12-1, kella poole kuue paiku trennist koju jõudes teen smuutit või võileiba v midaiganes ja siis umbes pool kaheksa söön õhtusöögi. Reaalselt ka püsib enne lõunat kõht paremini täis kui siis, kui ma nt jogurtit hommikusöögiks söön. See on ka mõnus, et kui ma selle jogurti hoopis lõunasöögi lisaks söön tööl, siis on trennis sada korda mõnusam olla. Vot nii.

Endiselt elan tööl külmade lõunasöökide peal, aga no see ei saaks vist vähem kottida, sest ma olen leidnud niiii palju megahäid asju, mida töö juures on hea süüa. Üks mu lemmikuid on kahtlemata igasugused omletid, sest minu arust on külm omlett palju parem kui soe ja oli juba lapsena üks mu lemmikuid asju. Nii hea noh.


Ükskord oli mul räme viineriisu... Ja siis ma avastasin, et kanafileeviinerid on mega low cal. Ülikaunis näeb välja küll eksole, aga no maitse oli ülihää.

Ja siis muidugi salatid. Kes see siis salatit ei oleks söönud, eksole?



Forell, värske ananass, kurk, paprika, spinat, pasta, laimimahl


Kõik maailma parimad asjad: võised küüslaugukrevetid!!!, juust, spinat, päikesekuivatatud tomatid, kurk, granaatõunaseemned, laimimahl 


Miski, mida võib tinglikult salatiks nimetada ja mis on vist mu uus lemmiktoit, sest ma olen seda kaks päeva söönud ja sellele mõeldes hakkab ikka ila jooksma... Munanuudlid, krevetid, aedoad, paprika, kapsas, muna, sojakaste.... õõõhhhhh 

Ja siis muidugi igasugused võileivad ja wrapid. Homne suitsukanawrap näiteks (lisaks söön kaks kiivit):



Tegime täna kodus burritosid ja neid tortillasid on pakis alati liiga palju. Nii et kaks õhtusööki burritosid + kaks lõunat wrappe. Mul on mingi maailma parim burritoretsept, mille ma kolme aastaga väga peeneks olen töötanud ja mis maitseb nagu taevas, aga kell on nii palju, et ma ei viitsi seda kirja panna. Sry, poisid.






Aga nüüd selle pealkirja teise osa juurde. Motivatsioon.
See on nüüd hästi lühike osa.
Esiteks, ma kuulsin ühes maailma parimatest seriaalidest ("One Day At A Time") täiesti imelisi sõnu, mis mind kummitama jäid ja elu üle järele mõtlema panid:
Pildiotsingu don't give up before the miracle happens tulemus

Sest see on nagu megalt see, mida ma tavaliselt teen. Teen pool asjast ära ja siis annan alla, selle asemel, et end kokku korjata ja jätkata. Well, guess what - enam mitte.

Teiseks sain ma aru, et kaalunumber PÄRISELT ei loe. Mul on kolm nädalat kaal pmst seisnud, aga... see ei tähenda mitte midagi!


.... Sest kolm nädalat tagasi olin ma selline ja täna enam ei ole. Saate aru jah, KOLM nädalat? See pole ju mittemidagi! Ühtlasi on mu RHR 80 asemel 66 ja kell 8 hommikul on just täpselt NII palju valgem. Eepiline noh.

Tuleb endasse uskuda, ainult siis tulevad tulemused!


Mis selle blogimise mõte on - nagu, üldse?

Tervitusi kõhugripisaarelt! Tegelt ma ei tea, kas mul on gripp või toidumürgitus. Teeks siin klassikalise nalja, et "ah, mis mõttega ikka dieeti pidada, parem kõhugripis olla", aga mu keha on tasakaalust nii väljas, et ma olen tänase päeva teise poolega veepeetusest mitu kilo raskem, üleni paistes ja abielusõrmus on mu sõrme katki hõõrunud, pluss ma sõin õhtusöögiks burksi, mis on teatavasti täielik no go, sest noh.. not very healthy.

Üldse ei lähe see dieet mul nii ludinal nagu ma arvasin, et läheb ja see, et ma blogi lõin, teeb asja veel masendavamaks. Saage palun aru, ma ei ole mingi luuser ja mulle ei meeldi läbikukkumine. Ja kui olengi, siis ei näita ma seda teistele välja. Noh, va ARKi sõidueksam, mida ma tegin viis korda, see on naljakas lugu, mida mulle pajatada meeldib. Vot. Aga praegu? Ma isegi ei tea, mida kirjutada. "He-hei, sõin täna igati tervislikke asju, aga mu kaal ei lange, sest mul pole korralikku toitumisgraafikut ja see ajab mu keha sassi"? "Kuus tundi trenni nädalas, aga kaal teeb ainult vingerpusse?". Ma ei taha avalikult öelda, et kaalulangetus on raske ja frustreeriv, sest äkki loeb mõni inimene, kes parasjagu kaalub hakata tervislikumalt elada, aga minu mitte-kõige-positiivsemad-tunded löövad ta rajalt maha, ta kogub järgmise poole aastaga 30 kilo ja peab hakkama võtma rohte veresuhkru alandamiseks ja siis olen mina süüdi. Isegi, kui mitte võtta seda nii naljatlevalt ja dramaatiliselt, siis ma päriselt ei taha kedagi demotiveerida - teen seda iseendagagi imehästi. Ei, ärge saage valesti aru, see ei ole mingi "lõpetan kaalulangetuse ja kolin mäki katusele elama" postitus. Mu välimus ja enesetunne ja kõik muud asjad on väga positiivses suunas muutunud ja kui mul homme on parem olla (ehk iga söödud toit ei tule sama teed pidi 20 minuti jooksul välja..), siis ma lohistan end trenni ja nii, aga selle kõige jagamine? Ma ei tea. Ma ei tea, kellele ma seda teen. Fakt on see, et ma ei kirjuta ju tegelikult iseendale, sest ma hoian end täiega tagasi ega avalda kaugeltki mitte kõiki enda mõtteid ja tundeid ja üldse.. ropendada ka ei saa, rsk (btw, lõbus fakt, ma vihkan inimesi, kes arvavad, et ropendamine on madalalaubaliste inimeste tunnus? nagu have u tried it, bitch?).

Igatahes, ma ei tea, mis oma eluga teha. Tahaks uru kaevata ja seal vegeteerida, igavesti. Või lihtsalt pea liiva alla peitmisega piirduda. Või lihtsalt stressivabalt ja muretult elada ja kaalust alla võtt, aga no hommikul mul pole isu ja ma söön 150 kalorit, lõunaks söön ma mingi 300-350 kalorit max, siis lähen mõne tunni pärast trenni, kus mul iga kord pea ringi käib ja õhtul koju jõudes avastan, et ups.. mul on enne magamajäämist vaja 1000 kalorit süüa, muidu ma kukun mõne päeva jooksul kokku. Ja siis ma elangi mingi viis päeva megas defitsiidis ja söön kord-kaks nädalas õhtul üle (nagu 2000-2500 kalorit päevas, mitte mingid utoopiasse kuuluvad numbrid nagu minevikugetter harrastas), aga mu keha jaoks on see NIIIIIIII confusing. Nagu, do you feed me, girl? Do you not? Do you? Guess you do... Nevermind, guess you don't... Ja nii ma elangi siin, keha on segaduses ja magan 12 tundi päevas, sest vähe sellest, et mu organismi valdab segadus, on ta ka kurnatud. Nii krdi kurnatud. Nii et ärge tehke nagu mina :))

Ja selle pärast ma ei tunnegi, et ma tahaks blogida. Ma ei ole mingi ideaalne eeskuju. Jah, nüüd ma ilmselgelt tean, kus mu probleemid on ja püüan neid lahendada, aga see, et minust mingi krdi eeskuju saaks, võtab faking viis(kümmend) aastat aega. Üks päev ma mõtlesin, et pekki, jääks rasedaks, ei peaks üheksa kuud alla võtma. Et noh, suva see, et mul kõrgharidust pole ja korteris on ainult kolm tuba, vähemalt ei pea kaalu jälgima. Prioriteedid, eksole.

Noh, vot siuksed lood. Lõppu panen esimese kuu võrdluspildid, muidu arvate, et ma istun ja söön päevad läbi burgereid. Arvestades sellega, et ma end piinanud ei ole ega miskit, siis ma olen tulemusega rahul küll. Sain isegi komplimendi juba, et mul hakkavad näojooned tagasi tulema. Ma ise tunnen ka, et olen veits vähem Rakvere pelmeen.



 

Appi, miks mu kaal ei lange??? + kaalulangetaja nädalamenüü ja ostukorv

Ühesõnaga. Mu kaal on mingi 1,5 nädalat ühe koha peal seisnud, natuke tõusnud ja siis samasse kohta jälle langenud. Ma nagu ei saaks sellest 73.1 kilost mööda lihtsalt nohhhhhhhhhh, krt küll. Muudkui loen, kuidas kõik võtavad nädalas 3 kilo alla - mul on üle kuu möödas ja ikka seda kolme kilo kätte ei saa. Paistab-paistab, mõtlen, et ohoo, aga siis võtab on järgmisel päeval number hoopis kõrgem. Ma arvan, et mingid kaalujumalad vaatavad alla Maa peale ja mõtlevad, et ehhee, vot selle jätame paksuks - las ta on teiste jaoks hoiatuseks, mis juhtub siis, kui end käest lasta. Ausalt noh. Ma kõndisin täna töölt koju ja nende 4 km jooksul nägin üht endast paksemat inimest vist. Üht!!!
Vb kolin 'Muricasse ära, siis olen teistega võrreldes vähemalt normaalne - asi seegi :)

A vähemalt oli ilm ilus. Kõnniteed on absurdselt hooldamata ja sopased küll, aga sellegipoolest oli täitsa mõnus.


Ühesõnaga, aru ma ei mõista, miks mu kaalunumber ei muutu - sest visuaalselt on vahe tegelikult täitsa märgatav. Vbla esialgu langes kaal vee arvelt, nüüd on see vesi tagasi osaliselt, aga samas on mõned pekikoletised mu polstri seest enda sisu kaotanud? Maeitea, hulluks ajab (ja ärge tulge ütlema, et ou ära põe oma kaalunumbri pärast tont - mingi 95% kaalulangetajatest põevad, see on inimlik).

RHR (puhkeoleku pulss) on nt 80 pealt langenud 72 peale näiteks. Mu käed on nüüd hullemas seisus kui mu kõht. Ausalt nagu, mul on nii megapaksud käed, täiega jube :( enamikel inimestel on jalad siuksed nagu mul käed. Mõni asi veel, aga üldjoontes on mul küll tunne, et krt ma olen nii palju pingutanud, aga ma olen ikka sama paks pmst. Okei, jah, kui ma pilte kõrvuti võrdlen, siis on muutust näha ja mõni riideese istub paremini seljas. Aga üldjoontes olen ma ikkagi paks ja mu kaalukõver ei liigu. See on lihtsalt väsitav.

No näiteks - 10 päeva tagasi versus täna:


Ühest otsast, jep, kümne päeva kohta on vahe suur. Aga teisest otsast - ma olen ju ikka rõve..

Ma saan aru küll, eks, et ma ei söönud end suureks kuu ajaga, vaid see võttis omajagu aega. Aga polstri kogumine polnud üldse nii ebameeldiv nagu sellest vabanemine. Juustuküpsised ja kartulikrõpsud maitsevad paremini kui kaks keedumuna ja Profeeli joogijogurt esimeseks lõunaks (long story short - ma söön kaks korda lõunat, või no ma söön kell 12 ja kell 4 250-350 kalorit, mida ma nimetan lõunaks).

Vot siuksed lood selle asja osas. Ma usun, et kunagi, kui mu kaalunumber on alla 70, ma naeran selle üle, et ma niimoodi paanitsesin. A praegu ei ole üldse naljatuju.


Täiesti radikaalselt teisel teemal. Meil käis täna FreshGo kuller ja esimest korda viie tellimuse jooksul ei olnud ühtki probleemi. Ma olen siiralt üllatunud, sest muidu on kogu aeg mingi jama olnud - viinamarjad kastis kõige all või kaks pakki halvaks läinud kvaliteetliha.
Aga kuna meil siin siuke säästuvärk endiselt käsil on, siis ei julge end poodi lasta, seal eksivad alati mingid imelikud asjad korvi.. Või noh ee, teisisõnu - ma lasen end allahindlustel VÄGA kergesti mõjutada ja ostan üle.

Ainus veider lugu tänase tellimusega on see, et tuleb välja, et minimaalne tellitav kapsa kogus, mida FreshGo pakkus, oli mingi üle kahe kilo, mis - üllatus-üllatus - ei ole sugugi üks kapsas. Nii et nüüd mul on kaks kapsast ja ma ei tea, mis ma ühega neist pihta hakkan, teisega plaanisin igatahes coleslaw salatit teha. Kapsasupp ei tõmba, kapsarulle ma just tegin. Vb teen traditsioonilist kaalulangetajate pidusööki, keedukana ja keedukapsast. Kõrvale joon kapsakeeduvett. Siis ikka kaal langeb ju, ei v?





Ma mõtlesin, et ülejäänud asjadest on suht lamp kotis pilti teha, aga oleks ju võinud need kapi peale tõsta vms ja tõeline blogija olla. Nuux, hinges olen ikka lihtne maakas. No peast ja välimuselt ka. Igatahes, kuna mul põnevamat materjali pole, siis ma panen siia lihtsalt tellitud toodete nimekirja. Proovige aint öelda, et te olete midagi põnevamat oma elu jooksul lugenud.





Suht siuke igav ja mittemidagiütlev teema on need poenimekirjad ja nädalamenüüd - samas mulle endale mingil kummalisel kombel meeldib neid lugeda. Ahjaa, sest ma olen ise ka igav ja mittemidagiütlev, hehe. Mystery solved.

Aga no ühesõnaga:
E - sõime makarone hakkliha ja salatiga
T ehk täna - tegin kanasuppi köögiviljadega, kõrvale sõin ühe pasteedileiva
K - teen ahjus kala ja köögivilju, kõrvale salatit (siit hakkab vist see kapsasalati söömine pihta...)
N - kui kala alles ei ole, siis teen ahjus sibula-seenekattega liha (kaelakarbonaadi), kõrvale röstin suvikõrvitsat ja paprikat ja siis.. sööme jälle kapsasalatit, ma usun.. Kui kala on alles, siis keedan suppi ilmselt jääkidest.
R - pitsapäev!! reedeti söön ma 3/4 Grandiosa pitsast ja joon kõrvale purgi Cocat. Kalorite poolest suht sama, mis mu tavaline õhtusöökki, aga hoiab mind mõistuse juures.
L - lõunaks sööme seda, mis eelmistest päevadest alles on ja hautan ahjus veiseliha kartuli ja porgandiga. Kõrvale saab süüa kurki, tomatit ja siukeseid toredaid asju.
P - arvatavasti teen ma mingi päev rohkem toitu kui vaja on ja nii lükkuvad kõik planeeritud road ühe päeva võrra edasi või on meil lihtsalt näiteks eelmise päeva õhtusööki veel alles.

Hommikusöögiks söön ma tavaliselt kas võikut, jogurtit, keefirit või midagi muud, mille söömisele ja valmistamisele kulub kokku maksimaalselt 1,5 minutit. Mul, nimelt, on hommikuti aega täpselt 12 minutit. Lõuna 1 on üldiselt keedumuna + proteiinijogurt, salat vms, mille valmistamine võtab kokku max 10 minutit. Ma ei tea, miks, aga ma ei naudi söögi tegemist isegi mitte natuke, kui ma tean, et ma kokkan ainult iseendale. Samas argiõhtuti või nädalavahetusel tervele meie miniperele (ok..meid on kaks..) süüa teha on üks nauditavamaid osi mu päevast. Palun, feministid, ärge loopige mind kividega surnuks. Korra visata on ok, aga mul on üldiselt veel terve elu ees. Lõuna 2 on kas väike kogus eelmise päeva lõunat (selline, et lihtsalt nälg kimbutama ei tuleks) või mingi puuvili vms. Eile, näiteks, sõin ma heeringaleiba. Väga hea oli, tänan küsimast. Cuisine traditionnelle, eksole (kõik pidi prantsuse keeles uhkelt kõlama, aga ma ei teagi nüüd.. see mitte..)
Kasutaja Getter Lepp foto.

Glämm as fuck






Teistele on meeldinud...